küla
 |
Viro muokkaa
Substantiivi muokkaa
küla (gen. küla, part. küla, adit külla)
- kylä
- Kust külast ta pärit on? – Mistä kylästä hän on syntyisin / lähtöisin?
- (usein adverbiaalisena sisäpaikallissijoissa) kylä, paikka, jossa käydään vierailulla.
- Teretulemast külla!
- Ta käis mul eile külas. – Hän kävi eilen luonani kylässä.
Taivutus muokkaa
| Sijamuotoja | Yksikkö | Monikko |
|---|---|---|
| Nominatiivi | küla | külad |
| Genetiivi | küla | külade |
| Partitiivi | küla | külasid |
| Illatiivi | külla külasse |
küladesse |
Liittyvät sanat muokkaa
Yhdyssanat muokkaa
- barakiküla, barakk-küla, kaluriküla, kirikuküla, koduküla, kolkaküla, metsaküla, mäestikuküla, naaberküla, olümpiaküla, piiriküla, puhkeküla, tehnoloogiaküla, vaiküla
- külaelanik, külajutt, külakoolmeister, külanoukogu, külapidu, külapoiss, külarahvas, külasepp, külatee, külavanem
Aiheesta muualla muokkaa
- küla sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)