õppima

Katso myös: oppima

Viro

õppima (inf õppida, yks 3 õpib)

opiskella
Ta õppis ülikoolis matemaatikat. – Hän opiskeli yliopistossa matematiikkaa.

Ma õpin eksamiteks. – Opiskelen tentteihin.
opetella
Laps õpib käima. – Lapsi opettelee kävelemään.
oppia
Sul on temalt palju õppida. – Sinulla on häneltä paljon opittavaa.

Lapsed õpivad rääkima nagu linnud laulma. – Lapset oppivat puhumaan niin kuin linnut laulamaan.

Vigadest tuleb õppida. – Virheistä pitää oppia.
ära õppima, oppia jokin taito
Esialgu oli raske, aga õppisin varsti ära. – Ensialkuun oli vaikeata, mutta opin sen pian.

Koerad võivad paljusid trikke ära õppida. – Koirat voivat oppia monia temppuja.

Õppisin eesti keele aastaga ära. – Opin viron kielen vuodessa.

Taivutusmuotoja
ma-infinitiivi	õppima
da-infinitiivi	õppida
preesensin yksikön 3. persoona	õpib
imperfektin yksikön 1. persoona	õppisin
imperfektin yksikön 3. persoona	õppis
imperatiivin yksikön 3. persoona	õppigu
v-partisiippi	õppiv
nud-partisiippi	õppinud
preesensin passiivi	õpitakse
tud-partisiippi	õpitud