Katso myös: oppima

Viro muokkaa

Verbi muokkaa

õppima (inf õppida, yks 3 õpib)

  1. opiskella
    Ta õppis ülikoolis matemaatikat. – Hän opiskeli yliopistossa matematiikkaa.
    Ma õpin eksamiteks.Opiskelen tentteihin.
  2. opetella
    Laps õpib käima. – Lapsi opettelee kävelemään.
  3. oppia
    Sul on temalt palju õppida. – Sinulla on häneltä paljon opittavaa.
    Lapsed õpivad rääkima nagu linnud laulma. – Lapset oppivat puhumaan niin kuin linnut laulamaan.
    Vigadest tuleb õppida. – Virheistä pitää oppia.
  4. ära õppima, oppia jokin taito
    Esialgu oli raske, aga õppisin varsti ära. – Ensialkuun oli vaikeata, mutta opin sen pian.
    Koerad võivad paljusid trikke ära õppida. – Koirat voivat oppia monia temppuja.
    Õppisin eesti keele aastaga ära. – Opin viron kielen vuodessa.

Huomautus muokkaa

Taivutus muokkaa

Taivutusmuotoja
ma-infinitiivi õppima
da-infinitiivi õppida
preesensin yksikön 3. persoona õpib
imperfektin yksikön 1. persoona õppisin
imperfektin yksikön 3. persoona õppis
imperatiivin yksikön 3. persoona õppigu
v-partisiippi õppiv
nud-partisiippi õppinud
preesensin passiivi õpitakse
tud-partisiippi õpitud
  • teemamuodot lihavoitu

Liittyvät sanat muokkaa

Yhdysverbit muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa

  • õppima Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
  • [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik : õppima [1]