mees

Espanja

Verbi

mees

1. (taivutusmuoto) subjunktiivin preesensin yksikön 2. persoonan muoto verbistä mear

Hollanti

Substantiivi

mees m./f. (monikko mezen)

1. tiainen

Inkeroinen

Substantiivi

mees

1. mies

Latina

Verbi

meēs

1. (taivutusmuoto) aktiivin konjunktiivin preesensin yksikön 2. persoonan muoto verbistä meō

Livvi

Substantiivi

mees

1. mies

Viro

Substantiivi

mees (m`ees; gen mehe, part meest)

1. mies

   mees ja naine – mies ja nainen

2. mies puolisona, aviomies

Ääntäminen

• IPA: [meːs]

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 13 (s`uur) suur

Sijamuotoja	Yksikkö	Monikko
Nominatiivi	mees	mehed
Genetiivi	mehe	meeste
Partitiivi	meest	mehi
Illatiivi	mehesse	meestesse

Liittyvät sanat

• meeskond

Adjektiivit

• mehekas, meheline
• mehine

Yhdyssanat

• abielumees, kälimees, leskmees, naisemees, peigmees, poissmees, väimees; peremees
• ametimees, aidamees, asjamees, esimees, kalamees, kaupmees, kojamees, meremees, põllumees, saamamees, vikatimees, ärimees
• aumees, elumees, härrasmees, löömamees
• suurmees
• seltsimees
• noormees, täismees, täitsamees, vanamees, väikemees
• meesisik, meeskodanik, meesjuuksur, meeslaulja, meesõpetaja, meespere, meessõber, meessugu
• meespaarismäng, meesüksikmäng
• meesterahvas

Aiheesta muualla

• mees Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• Eesti keele põhisõnavara: PSV / mees
• [SP] Eesti keele sõnapered : mees [1]

Substantiivi

mees

1. (taivutusmuoto) yksikön inessiivi sanasta mesi