kark

Puola

Substantiivi

kark m.

1. niska

Viro

Substantiivi

kark (k`ark; gen kargu, part karku

1. kainalosauva

   liigub karkudega – liikkuu kainalosauvoilla

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

Lähteet

• Suomi–viro-suursanakirja, verkkoversio. Kotimaisten kielten keskus ja Eesti Keele Instituut. Tekninen toteutus Indrek Hein. 2017. SVSSK

• Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Verkkoversio: ÕS 2013