Viro muokkaa

Substantiivi muokkaa

keeld (k`eeld; gen keelu, part keeldu)

  1. kielto (vastak. luba)
    Arstide keelust hoolimata läks Liisa tööle. – Lääkärien kiellosta huolimatta Liisa meni töihin.

Taivutus muokkaa

  • monikon genetiivi keeldude
  • monikon partitiivi keeldude ja keeldusid

Liittyvöä sanat muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa