kolleeg

Viro

Substantiivi

kolleeg (koll`eeg; gen kolleegi, part kolleegi)

1. virkatoveri, virkaveli, ammatitoveri, kollega (syn. ametivend, kutsekaaslane, vrt. töökaaslane

   Arst küsis kolleegidelt nõu. – Lääkäri kysyi kolleegoilta neuvoa.

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

Aiheesta muualla

• [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik : sõna [1]
• kolleeg Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.