märg

Ruotsi

Substantiivi

märg yl. (yks. määr. märgen [luo], ei monikkoa)

1. ydin
2. ytimekkyys, voima

Vepsä

Adjektiivi

märg (gen. märgan..., mon. part. märgid)

1. märkä

   märg sä – märkä ilma

   Mecas oli märg, a järven randal vilu. – Metsässä oli märkää, mutta järven rannalla kylmä[ä].

Viro

Adjektiivi

märg (gen. märja, part. märga)

1. märkä

   Võta märjad rõivad seljast! – Ota märät vaatteet (pois) päältä!

   märg suvi – märkä kesä

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22i (k`ülm) külm

Vertailuasteet

• komparatiivi märjem
• superlatiivi kõige märjem

Liittyvät sanat

• märgala

Yhdyssanat

• läbimärg

Aiheesta muualla

• [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik : märg [1]
• märg Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)