mõtkõz

Liivi

Substantiivi

mõtkõz (gen. mõtkõ, part. mõtkõzt; mon. nom. mõtkõd)

1. ajatus; miete jms.

   Minnõn tuļ mīelõ (~ pǟzõ) jõvā mõtkõz. – Minulle tuki mieleen (~ päähän) hyvä ajatus.

   Ta u’m eņtš mõtkõd sizāl. – Hän on ajatuksissaan.

Taivutus

• LEL nominityyppi 179 (mõtkõz) mõtkõz