sõnā
Katso myös: sona, sõna, šona |
Liivi muokkaa
Substantiivi muokkaa
sõnā (gen. sõnā, part. sõnnõ mon. nom. sõnād)
- sana
- mūnda sõnāks – monin sanoin
- Sinnõn äb tul sõnnõ äb sūstõ, äb piergõst. – "Sinulta ei tule sanaa suusta eikä perseestä."
Taivutus muokkaa
Liittyvät sanat muokkaa
Lähteet muokkaa
- Liivi-eesti-läti sõnaraamat / Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits. – Tartu : Tartu Ülikool, 2012