minevik

Viro

Substantiivi

minevik (minev`ik; gen mineviku, part minevikku)

1. menneisyys, entisyys

   mineviku vari – menneisyyden varjo

   See toimus kauges minevikus. – Se tapahtui kaukaisessa menneisyydessä.

2. (kielitiede) imperfekti

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 25 (õnnel`ik) õnnelik

Liittyvät sanat

• olevik, tulevik

imperfekti

• olevik
• lihtminevik, täisminevik, enneminevik, üldminevik

Aiheesta muualla

• minevik Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• Eesti keele põhisõnavara: PSV / minevik