pikk

Unkari

Substantiivi

pikk (pl pikkek)

1. (korttipelit) pata

Etymologia

ranskan pique

Viro

Adjektiivi

pikk (gen. pika, part. pikka, adt. pikka)

1. pitkä

   pikk põuane suvi – pitkä poutakesä

   Pikk tänav, Pikk – Pikk-katu, ["Pitkäkatu"]

2. pitkä, pitkäkasvuinen, isokasvuinen, kookas

   Korvpall vajab pikki mängijaid. – Koripallossa tarvitaan pitkiä pelaajia.

   Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn. – Pitkä Hermanni on Tallinnassa Toompealla sijaitsevan Toompean linnan lounaistorni.

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22i (k`ülm) külm

Sijamuotoja	Yksikkö	Monikko
Nominatiivi	pikk	pikad
Genetiivi	pika	pikkade
Partitiivi	pikka	pikki pikkasid
Illatiivi	pikka pikasse	pikkadesse

Vertailuasteet

• Komparatiivi pikem
• Superlatiivi kõige pikem ja pikim

Liittyvät sanat

• pikenema
• pikkus
• pikkune
• pikkamööda, pikkamisi
• ajapikku
• pikaajaline
• pikalt, pikali, pikapeale

Vastakohdat

• lühike, lühikene

Aiheesta muualla

• pikk Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• pikk sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
• ÕS "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"
• Eesti keele seletav sõnaraamat
• Soome-eesti suursõnaraamat [pöördpäring] / Eesti Keele Instituut, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. – Tallinn : Eesti Keele Instituut; Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, 2003.

Võro

Adjektiivi

pikk (yks. gen. pikä, yks. part. pikkä)

1. pitkä

   pikä meelegaq – pitkämielinen, kärsivällinen