sööma (inf. süüa, yks. 1. söön)
- syödä
- Sõime võileibu ja jõime piima peale. – Söimme voileipiä ja joimme päälle maitoa.
- Lapsed on söönud, söömata. – Lapset ovat syöneet, lapset eivät ole syöneet.
- Teeb süüa. – Tekee ruokaa [syömistä].
- Rooste sööb rauda. – Ruoste syö rautaa.
Taivutusmuotoja |
|
ma-infinitiivi |
sööma
|
da-infinitiivi |
süüa
|
preesensin yksikön 3. persoona |
sööb
|
imperfektin yksikön 1. persoona |
sõin
|
imperfektin yksikön 3. persoona |
sõi
|
imperatiivin yksikön 3. persoona |
söögu
|
v-partisiippi |
sööv
|
nud-partisiippi |
söönud
|
preesensin passiivi |
süüakse
|
tud-partisiippi |
söödud
|
- da-infinitiivin inessiivi süües
- sööma Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
- sööma sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)