võttõ (prees. yks. 3. võtāb, imperf. yks. 1. võtīz)

  1. ottaa
    Algõ võttõg vigāks. – Älkää panko ['ottako'] pahaksenne.

Taivutus

muokkaa

Lähteet

muokkaa
  • Liivi-eesti-läti sõnaraamat / Tiit-Rein Viitso, Valts Ernštreits. – Tartu : Tartu Ülikool, 2012.
Verkkoversio: LEL 2012