hunnik

Viro

Substantiivi

hunnik (gen hunniku, part hunnikut)

1. kasa, läjä

   kuivanud lehtede hunnik – kasa kuivuneita lehtiä

   hunnik liiva (mulda, tuhka, rämpsu, raamatuid) – kasa hiekkaa (multaa, tuhkaa, roinaa, kirjoja)

   Kevadeti on kõik kõnniteed hunnikuid täis. – Keväisin ovat kaikki kävelytiet läjiä täynnä.

Aiheesta muualla

• hunnik Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• hunnik sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)