kannike

Suomi

Substantiivi

kannike (48-A)

1. se josta (kiinni pitämällä) jotain kannetaan

Viro

Substantiivi

kannike (kannikene; gen kannikese, part kannikest)

1. orvokki (Viola)

   Rohus õitsesid esimesed kannikesed. – Niityllä kukkivat ensimmäiset orvokit.

Taivutus

• ÕS 2006 tyyppi 12 (oluline) [vanha taivutustyyppi]

Liittyvät sanat

• põldkannike, mägikannike, aaskannike, aedkannike, sarvkannike
• võõrasema
• käoorvik

Lähteet

Aiheesta muualla

• kannike Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
• ÕS "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"
• Eesti keele seletav sõnaraamat
• Eesti keele süntesaator / Filosoft