kiir

Viro

Substantiivi

kiir (k`iir; gen kiire, part kiirt)

1. säde

   päikesekiired - auringonsäteet

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 13 (s`uur) suur

Liittyvät sanat

• kiirgus
• kiirgama

Yhdyssanat

• kiirmood

Substantiivi

kiir (k`iir; gen kiiru, part kiiru)

1. kiire

   jooksis kiiruga kohalt ära – juoksi kiireesti pois paikalta

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

Liittyvät sanat

• kiir-
• kiire

Aiheesta muualla

• kiir Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• kiir sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)