kuritegu

Viro

Substantiivi

kuritegu (gen. kuriteo, part. kuritegu)

1. rikos

   Mees langes kuriteo ohvriks. – Mies joutui rikoksen uhriksi.

   kuritegu ja karistus – rikos ja rangaistus

Etymologia

yhdyssana sanoista kuri ja tegu

Liittyvät sanat

• kuritegelik
• kuritegevus

Aiheesta muualla

• Eesti keele põhisõnavara sõnastik : kuritegu
• kuritegu Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)