lööma (inf. lüüa, yks. 1. löön)
- lyödä
- Lõin joostes varba vastu kivi. – Löin juostessa varpaan kiveen.
| Taivutusmuotoja |
|
| ma-infinitiivi |
lööma
|
| da-infinitiivi |
lüüa
|
| preesensin yksikön 3. persoona |
lööb
|
| imperfektin yksikön 1. persoona |
lõin
|
| imperfektin yksikön 3. persoona |
lõi
|
| imperatiivin yksikön 3. persoona |
löögu
|
| v-partisiippi |
lööv
|
| nud-partisiippi |
löönud
|
| preesensin passiivi |
lüüakse
|
| tud-partisiippi |
löödud
|
- ette lööma, kaasa lööma, katki lööma, käega lööma, lahku lööma, lulli lööma, lõhki lööma, läbi lööma, maha lööma, palli lööma, sisse lööma, surnuks lööma, viltu lööma, ühte lööma, üle lööma, üles lööma
- lööma Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
- lööma sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)
