mitmus

Viro

Substantiivi

mitmus (gen mitmuse, part mitmust)

1. (kielitiede) monikko (vastakohta ainsus)

   mitmuse nimetav ja omastav – monikon nominatiivi ja genetiivi

   i-mitmus ja de-mitmus –i-monikko ja de-monikko

   mitmuse esimene isik – monikon ensimmäinen persoona

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 11 (harjutus) harjutus
• ÔS 2018 tyyppi 9 (katus) katus

Liittyvät sanat

Synonyymit

• pluural

Aiheesta muualla

• [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik : mitmus [1]
• mitmus Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)