surnu

Viro

Substantiivi

surnu (gen surnu, part surnut)

1. kuollut

   elavad ja surnud – elävät ja kuolleet

2. kuolleen ruumis

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 1 (ohutu) ohutu

• mon gen surnute
• mon part surnuid

Liittyvät sanat

• surema
• (adj, surnud
• surnuaed
• surnukeha

Aiheesta muualla

• [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik : surnu [1]