ainus

Viro

Adjektiivi

ainus (gen. ainsa, part. ainsat ja ainust)

1. ainoa, ainut

   mitte ainutki – ei ainoatakaan

Taivutus

• ÕS 2013 tyyppi 3 (vaher)
• ÕS 2013 tyyppi 5e (kallis)
• vanhanaikainen ÕS 2013 tyyppi 7 (kallas) (gen ainust, part. ainust; mon. part. ainuid

Huomautukset

• Vanhahtava genetiivimuoto ainu on käytössä mm. kirkollisessa kielenkäytössä.

Liittyvät sanat

• ainuke
• üksainus

Yhdyssanat

• kolmainus

Substantiivi

ainus

1. (hellittelynimi) ainoa, ainokainen
2. (hellittelynimi) armas

   Unes oma ainust näen ma .. (J.Kross)

Taivutus

• ÕS 2013 tyyppi 3 (vaher)
• ÕS 2013 tyyppi 5e (kallis)
• vanhanaikainen ÕS 2013 tyyppi 7 (kallas) (gen ainu, part. ainust; mon. part. ainuid

Liittyvät sanat

• yksainus
• kolmainus

Aiheesta muualla

• ainus Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• ainus sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.

• Eesti keele seletav sõnaraamat / Eesti Keele Instituut ; toimetanud Margit Langemets ... et al. . Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

Verkkoversio: EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"

• Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Verkkoversio: ÕS 2013