Viro muokkaa

Adjektiivi muokkaa

ainus (gen. ainsa, part. ainsat ja ainust)

  1. ainoa, ainut,
    mitte ainutki – ei ainoatakaan

Taivutus muokkaa

Liittyvät sanat muokkaa

Substantiivi muokkaa

ainus

  1. (hellittelynimi) ainoa, ainokainen
  2. (hellittelynimi) armas
    Unes oma ainust näen ma .. (J.Kross)

Taivutus muokkaa

Liittyvät sanat muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa

  • ainus Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
  • ainus sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet muokkaa

  • Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
  • Eesti keele seletav sõnaraamat / Eesti Keele Instituut ; toimetanud Margit Langemets ... et al. . Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
Verkkoversio: EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"
  • Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Verkkoversio: ÕS 2013