komme (kommer, kom, kommet)

  1. tulla

komme

  1. (taivutusmuoto) indikatiivin preesensin yksikön 1. persoonan muoto verbistä kommen
  2. (taivutusmuoto) konjunktiivin preesensin yksikön 1. persoonan muoto verbistä kommen
  3. (taivutusmuoto) konjunktiivin preesensin yksikön 3. persoonan muoto verbistä kommen
  4. (taivutusmuoto) imperatiivin yksikön 2. persoonan muoto verbistä kommen

Tanska

muokkaa

komme

  1. tulla

Taivutus

muokkaa
Persoonamuodot
muoto aktiivi passiivi
preesens kommer
imperfekti kom
perfekti er kommet
pluskvamperfekti var kommet
imperatiivi kom
Apuverbi
Nominaalimuodot
  • aktiivin infinitiivi: komme
  • passiivin infinitiivi: –
  • part. prees: kommende
  • part. perf: yl. kommen, n. kommet, määr./mon. komne

Substantiivi

muokkaa

komme (gen. kombe, part. kommet)

  1. tapa
    head ja halvad kombed – hyvät ja huonot tavat
    sel kombel – tällä tapaa, tällä lailla, näin
    kombeks olema – olla tapana
    Mul pole kombeks end teiste asjadesse segada! – Tapanani ei ole sekeentua toisten asioihin!

Taivutus

muokkaa

Liittyvät sanat

muokkaa

Aiheesta muualla

muokkaa
  • komme Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
  • komme sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

muokkaa
  • Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.
  • Eesti keele seletav sõnaraamat / Eesti Keele Instituut ; toimetanud Margit Langemets ... et al. . Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
Verkkoversio: EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"
  • Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Verkkoversio: ÕS 2013