flails (1.)
flail (2.)

Englanti muokkaa

Substantiivi muokkaa

flail (monikko flails)

  1. varsta
  2. (aseet) sotavarsta; ketjukuulanuija

Verbi muokkaa

Taivutus
ind. prees. y. 3. p. flails
part. prees. flailing
imp. & part. perf. flailed

flail

  1. puida, viuhtoa, huitoa