nimiteltävä
Suomi muokkaa
Verbi muokkaa
nimiteltävä
- (taivutusmuoto) passiivin partisiipin preesens verbistä nimitellä
Taivutus muokkaa
Taivutus | ||
---|---|---|
sijamuoto | yksikkö | monikko |
kieliopilliset sijamuodot | ||
nominatiivi | nimiteltävä | nimiteltävät |
genetiivi | nimiteltävän | nimiteltävien (nimiteltäväin) |
partitiivi | nimiteltävää | nimiteltäviä |
akkusatiivi | nimiteltävä; nimiteltävän |
nimiteltävät |
sisäpaikallissijat | ||
inessiivi | nimiteltävässä | nimiteltävissä |
elatiivi | nimiteltävästä | nimiteltävistä |
illatiivi | nimiteltävään | nimiteltäviin |
ulkopaikallissijat | ||
adessiivi | nimiteltävällä | nimiteltävillä |
ablatiivi | nimiteltävältä | nimiteltäviltä |
allatiivi | nimiteltävälle | nimiteltäville |
muut sijamuodot | ||
essiivi | nimiteltävänä | nimiteltävinä |
translatiivi | nimiteltäväksi | nimiteltäviksi |
abessiivi | nimiteltävättä | nimiteltävittä |
instruktiivi | – | nimiteltävin |
komitatiivi | – | nimiteltävine |
vartalot | ||
vokaalivartalo | {{{vart.vok}}} | |
heikko vartalo | {{{vart.heik}}} | |
vahva vartalo | {{{vart.vah}}} | |
konsonantti- vartalo |
{{{vart.kons}}} |