Substantiivi

muokkaa

hikevyys (40)

  1. se, että on hikevä

Ääntäminen

muokkaa
  • IPA: /ˈhikeʋyːs/
  • tavutus: hi‧ke‧vyys

Taivutus

muokkaa
Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi hikevyys hikevyydet
genetiivi hikevyyden hikevyyksien
partitiivi hikevyyttä hikevyyksiä
akkusatiivi hikevyys;
hikevyyden
hikevyydet
sisäpaikallissijat
inessiivi hikevyydessä hikevyyksissä
elatiivi hikevyydestä hikevyyksistä
illatiivi hikevyyteen hikevyyksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi hikevyydellä hikevyyksillä
ablatiivi hikevyydeltä hikevyyksiltä
allatiivi hikevyydelle hikevyyksille
muut sijamuodot
essiivi hikevyytenä hikevyyksinä
translatiivi hikevyydeksi hikevyyksiksi
abessiivi hikevyydettä hikevyyksittä
instruktiivi hikevyyksin
komitatiivi hikevyyksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo -
heikko vartalo hikevyyde-
vahva vartalo hikevyyte-
konsonantti-
vartalo
hikevyyt-

Etymologia

muokkaa

sanan hikevä vartalosta hikev- ja suffiksista -yys

Käännökset

muokkaa

Aiheesta muualla

muokkaa