jaloitteleminen
Suomi
muokkaaSubstantiivi
muokkaajaloitteleminen (38)
- teonnimi verbistä jaloitella
Taivutus
muokkaaTaivutus | ||
---|---|---|
sijamuoto | yksikkö | monikko |
kieliopilliset sijamuodot | ||
nominatiivi | jaloitteleminen | jaloittelemiset |
genetiivi | jaloittelemisen | jaloittelemisten jaloittelemisien |
partitiivi | jaloittelemista | jaloittelemisia |
akkusatiivi | jaloitteleminen; jaloittelemisen |
jaloittelemiset |
sisäpaikallissijat | ||
inessiivi | jaloittelemisessa | jaloittelemisissa |
elatiivi | jaloittelemisesta | jaloittelemisista |
illatiivi | jaloittelemiseen | jaloittelemisiin |
ulkopaikallissijat | ||
adessiivi | jaloittelemisella | jaloittelemisilla |
ablatiivi | jaloittelemiselta | jaloittelemisilta |
allatiivi | jaloittelemiselle | jaloittelemisille |
muut sijamuodot | ||
essiivi | jaloittelemisena (jaloittelemisna) |
jaloittelemisina |
translatiivi | jaloittelemiseksi | jaloittelemisiksi |
abessiivi | jaloittelemisetta | jaloittelemisitta |
instruktiivi | – | jaloittelemisin |
komitatiivi | – | jaloittelemisine- + omistusliite |
vartalot | ||
vokaalivartalo | jaloittelemise- | |
heikko vartalo | - | |
vahva vartalo | - | |
konsonantti- vartalo |
jaloittelemis- |