Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

kylväjä (10)

  1. henkilö, joka kylvää

Ääntäminen muokkaa

  • IPA: /ˈkylʋæjæ/
  • tavutus: kyl‧vä‧jä

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi kylväjä kylväjät
genetiivi kylväjän kylväjien
(kylväjäin)
partitiivi kylväjää kylväjiä
akkusatiivi kylväjä;
kylväjän
kylväjät
sisäpaikallissijat
inessiivi kylväjässä kylväjissä
elatiivi kylväjästä kylväjistä
illatiivi kylväjään kylväjiin
ulkopaikallissijat
adessiivi kylväjällä kylväjillä
ablatiivi kylväjältä kylväjiltä
allatiivi kylväjälle kylväjille
muut sijamuodot
essiivi kylväjänä kylväjinä
translatiivi kylväjäksi kylväjiksi
abessiivi kylväjättä kylväjittä
instruktiivi kylväjin
komitatiivi kylväjine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo kylväjä-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa