Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

lätkintä (9-J)

  1. lätkiminen

Ääntäminen muokkaa

  • IPA: /ˈlæt̪kint̪æ/
  • tavutus: lät‧kin‧tä

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi lätkintä lätkinnät
genetiivi lätkinnän lätkintöjen
(lätkintäin)
partitiivi lätkintää lätkintöjä
akkusatiivi lätkintä;
lätkinnän
lätkinnät
sisäpaikallissijat
inessiivi lätkinnässä lätkinnöissä
elatiivi lätkinnästä lätkinnöistä
illatiivi lätkintään lätkintöihin
ulkopaikallissijat
adessiivi lätkinnällä lätkinnöillä
ablatiivi lätkinnältä lätkinnöiltä
allatiivi lätkinnälle lätkinnöille
muut sijamuodot
essiivi lätkintänä lätkintöinä
translatiivi lätkinnäksi lätkinnöiksi
abessiivi lätkinnättä lätkinnöittä
instruktiivi lätkinnöin
komitatiivi lätkintöine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo -
heikko vartalo lätkinnä-
vahva vartalo lätkintä-
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa