Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

leveily (2)

  1. leveileminen

Ääntäminen muokkaa

  • IPA: /ˈleʋei̯ly/
  • tavutus: le‧vei‧ly

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi leveily leveilyt
genetiivi leveilyn leveilyjen
leveilyiden
leveilyitten
partitiivi leveilyä leveilyitä
leveilyjä
akkusatiivi leveily;
leveilyn
leveilyt
sisäpaikallissijat
inessiivi leveilyssä leveilyissä
elatiivi leveilystä leveilyistä
illatiivi leveilyyn leveilyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi leveilyllä leveilyillä
ablatiivi leveilyltä leveilyiltä
allatiivi leveilylle leveilyille
muut sijamuodot
essiivi leveilynä leveilyinä
translatiivi leveilyksi leveilyiksi
abessiivi leveilyttä leveilyittä
instruktiivi leveilyin
komitatiivi leveilyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo leveily-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa

  • leveily Kielitoimiston sanakirjassa