Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

määräily (2)

  1. määräileminen

Ääntäminen muokkaa

  • IPA: /ˈmæːræi̯ly/
  • tavutus: mää‧räi‧ly

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi määräily määräilyt
genetiivi määräilyn määräilyjen
määräilyiden
määräilyitten
partitiivi määräilyä määräilyitä
määräilyjä
akkusatiivi määräily;
määräilyn
määräilyt
sisäpaikallissijat
inessiivi määräilyssä määräilyissä
elatiivi määräilystä määräilyistä
illatiivi määräilyyn määräilyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi määräilyllä määräilyillä
ablatiivi määräilyltä määräilyiltä
allatiivi määräilylle määräilyille
muut sijamuodot
essiivi määräilynä määräilyinä
translatiivi määräilyksi määräilyiksi
abessiivi määräilyttä määräilyittä
instruktiivi määräilyin
komitatiivi määräilyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo määräily-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa