Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

mässäily (2)

  1. mässäileminen

Ääntäminen muokkaa

  • IPA: /ˈmæsːæi̯ly/
  • tavutus: mäs‧säi‧ly

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi mässäily mässäilyt
genetiivi mässäilyn mässäilyjen
mässäilyiden
mässäilyitten
partitiivi mässäilyä mässäilyitä
mässäilyjä
akkusatiivi mässäily;
mässäilyn
mässäilyt
sisäpaikallissijat
inessiivi mässäilyssä mässäilyissä
elatiivi mässäilystä mässäilyistä
illatiivi mässäilyyn mässäilyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi mässäilyllä mässäilyillä
ablatiivi mässäilyltä mässäilyiltä
allatiivi mässäilylle mässäilyille
muut sijamuodot
essiivi mässäilynä mässäilyinä
translatiivi mässäilyksi mässäilyiksi
abessiivi mässäilyttä mässäilyittä
instruktiivi mässäilyin
komitatiivi mässäilyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo mässäily-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa