Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

myötäily (2)

  1. myötäileminen

Ääntäminen muokkaa

  • IPA: /ˈmyø̯t̪æi̯ly/
  • tavutus: myö‧täi‧ly

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi myötäily myötäilyt
genetiivi myötäilyn myötäilyjen
myötäilyiden
myötäilyitten
partitiivi myötäilyä myötäilyitä
myötäilyjä
akkusatiivi myötäily;
myötäilyn
myötäilyt
sisäpaikallissijat
inessiivi myötäilyssä myötäilyissä
elatiivi myötäilystä myötäilyistä
illatiivi myötäilyyn myötäilyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi myötäilyllä myötäilyillä
ablatiivi myötäilyltä myötäilyiltä
allatiivi myötäilylle myötäilyille
muut sijamuodot
essiivi myötäilynä myötäilyinä
translatiivi myötäilyksi myötäilyiksi
abessiivi myötäilyttä myötäilyittä
instruktiivi myötäilyin
komitatiivi myötäilyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo myötäily-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa