Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

niskuri (6)

  1. niskuroiva, vastaanhangoitteleva henkilö

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi niskuri niskurit
genetiivi niskurin niskurien
niskureiden
niskureitten
partitiivi niskuria niskureita
niskureja
akkusatiivi niskuri;
niskurin
niskurit
sisäpaikallissijat
inessiivi niskurissa niskureissa
elatiivi niskurista niskureista
illatiivi niskuriin niskureihin
ulkopaikallissijat
adessiivi niskurilla niskureilla
ablatiivi niskurilta niskureilta
allatiivi niskurille niskureille
muut sijamuodot
essiivi niskurina niskureina
translatiivi niskuriksi niskureiksi
abessiivi niskuritta niskureitta
instruktiivi niskurein
komitatiivi niskureine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo niskuri-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset muokkaa