Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

tähyily (2)

  1. tähyileminen

Ääntäminen muokkaa

  • IPA: /ˈt̪æhyi̯ly/
  • tavutus: tä‧hyi‧ly

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi tähyily tähyilyt
genetiivi tähyilyn tähyilyjen
tähyilyiden
tähyilyitten
partitiivi tähyilyä tähyilyitä
tähyilyjä
akkusatiivi tähyily;
tähyilyn
tähyilyt
sisäpaikallissijat
inessiivi tähyilyssä tähyilyissä
elatiivi tähyilystä tähyilyistä
illatiivi tähyilyyn tähyilyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi tähyilyllä tähyilyillä
ablatiivi tähyilyltä tähyilyiltä
allatiivi tähyilylle tähyilyille
muut sijamuodot
essiivi tähyilynä tähyilyinä
translatiivi tähyilyksi tähyilyiksi
abessiivi tähyilyttä tähyilyittä
instruktiivi tähyilyin
komitatiivi tähyilyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo tähyily-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa