Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

tylsimys (39)

  1. tylsä, ikävystyttävä henkilö
    Äh, älä ole tuollainen tylsimys!

Ääntäminen muokkaa

  • IPA: /ˈt̪ylsimys/
  • tavutus: tyl‧si‧mys

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi tylsimys tylsimykset
genetiivi tylsimyksen tylsimysten
tylsimyksien
partitiivi tylsimystä tylsimyksiä
akkusatiivi tylsimys;
tylsimyksen
tylsimykset
sisäpaikallissijat
inessiivi tylsimyksessä tylsimyksissä
elatiivi tylsimyksestä tylsimyksistä
illatiivi tylsimykseen tylsimyksiin
ulkopaikallissijat
adessiivi tylsimyksellä tylsimyksillä
ablatiivi tylsimykseltä tylsimyksiltä
allatiivi tylsimykselle tylsimyksille
muut sijamuodot
essiivi tylsimyksenä tylsimyksinä
translatiivi tylsimykseksi tylsimyksiksi
abessiivi tylsimyksettä tylsimyksittä
instruktiivi tylsimyksin
komitatiivi tylsimyksine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo tylsimykse-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
tylsimys-

Käännökset muokkaa