Suomi muokkaa

Substantiivi muokkaa

enteily (2)

  1. enteileminen

Ääntäminen muokkaa

  • IPA: /ˈent̪ei̯ly/
  • tavutus: en‧tei‧ly

Taivutus muokkaa

Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi enteily enteilyt
genetiivi enteilyn enteilyjen
enteilyiden
enteilyitten
partitiivi enteilyä enteilyitä
enteilyjä
akkusatiivi enteily;
enteilyn
enteilyt
sisäpaikallissijat
inessiivi enteilyssä enteilyissä
elatiivi enteilystä enteilyistä
illatiivi enteilyyn enteilyihin
ulkopaikallissijat
adessiivi enteilyllä enteilyillä
ablatiivi enteilyltä enteilyiltä
allatiivi enteilylle enteilyille
muut sijamuodot
essiivi enteilynä enteilyinä
translatiivi enteilyksi enteilyiksi
abessiivi enteilyttä enteilyittä
instruktiivi enteilyin
komitatiivi enteilyine-
+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo enteily-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti-
vartalo
-

Käännökset muokkaa

Aiheesta muualla muokkaa

  • enteily Kielitoimiston sanakirjassa