Substantiivi

muokkaa

kaasus (39)[1]

  1. (kielitiede, vanhentunut) kieliopillinen sija, sijamuoto

Ääntäminen

muokkaa
  • IPA: /ˈkɑːsus/
  • tavutus: kaa‧sus

Taivutus

muokkaa

Etymologia

muokkaa

Käännökset

muokkaa

Aiheesta muualla

muokkaa
  • kaasus Kielitoimiston sanakirjassa

Substantiivi

muokkaa

kaasus (gen kaasuse, part kaasust)

  1. tapaus
  2. (kielitiede) sija (syn. kääne)

Taivutus

muokkaa

Lähteet

muokkaa
  • Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Verkkoversio: ÕS 2013

Viitteet

muokkaa
  1. Kotimaisten kielten keskuksen Nykysuomen sanalista v. 1 (lataussivu): taivutustyyppi 39